Koostööpõhine planeerimine

Maakasutuse planeerimine loob eeldused mitmesuguste rohetaristulahenduste jaoks rohevõrgustike kavandamisega, tänavate laiuse ja muude ruumiliste tingimuste kindlaks määramisega. Et tehnosüsteemidest tulvil linnades oleks rohetaristu võimalikult funktsionaalne ja ökosüsteemi hüved võimalikult laialdased, on vaja eri sektorite ja huvirühmade teadmisi, oskusi ning koostööd.

Koostööpõhine planeerimine võimaldab leida rohetaristule laiapõhjalisemat toetust, kuna kaasnevad hüved muutuvad huvirühmadele arusaadavaks [35]. See tugevdab rohetaristu õiguspärasust eri huvirühmade seisukohast, [23] mis omakorda aitab kaasa projektide õnnestumisele, mille mõõdikuks võib olla parem linnajuhtimine ja vastupanuvõimelisem linnaruum. Kui koostööpõhine planeerimine on hästi korraldatud, võivad sellest välja kasvada ühisloome ja sotsiaalne innovatsioon, mille tulemuseks on ühiskonna heaolu suurenemine. Et rohetaristu planeerimine toimiks ühiskondliku innovatsioonina, peab koostöö olema iga etapi lahutamatuks osaks.

Koostööpõhise planeerimise neli etappi

Planeerimine, mille üks eesmärk on sotsiaalne innovatsioon, eeldab koostööpõhist planeerimist (ühisplaneerimist), millesse on alaliselt kaasatud mitmeid huvirühmi alates teadlastest kuni praktikute ja elanikeni. See toetab huvirühmade aktiivset osalemist planeerimise kõikides etappides [36]. Ühisplaneerimine jaguneb nelja etappi: ühine hindamine, planeerimine ja uurimine; ühine projekteerimine/väljatöötamine ja katsetamine; ühine teostamine ja hooldamine; ühine seire ja hindamine. Kuigi kaks viimast etappi jäetakse sageli tähelepanuta või unustatakse üldse ära, on need ka ühisplaneerimise olulised osad, mis hõlmavad lisaks rohetaristu tehnilistele ka sotsiaalseid, rahastuslikke, korralduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte. Koostööpõhise planeerimise üks peamisi probleemkohti võib olla paljude huvirühmade kaasamisest tulenev liiga pikk ja tüütu protsess, mis raskendab võtmetähtsusega muutuste jälgimist ja võib viia ebaõnnestunud rohetaristu rajamiseni. Selle ärahoidmiseks on vaja leida tasakaalupunkt sõltuvalt lahendatavast küsimusest ja kontekstist, ning kasutada sobivaid vahendeid tasakaalu saavutamiseks.

Ühisplaneerimise eri etappides tuleb vastavad huvirühmad ja nende vajadused kaardistada, neid analüüsida ja hinnata. Rohetaristu planeerimise alguses tuleks aktiivselt kaasata paljusid erinevaid huvirühmi. Rohetaristu hüvede ning asjaosaliste huvide vahel kompromisside leidmine eeldab tõhusalt ja läbipaistvalt suhtlemist ning vastuolude lahendamist. Sellesse peatükki on koondatud mõned vahetul suhtlusel põhinevad, veebipõhised ja digitaalsed meetodid ja vahendid, mis toetavad huvirühmade sisulist kaasamist.

1) Ühishindamine, -planeerimine ja -uurimine

Ühine hindamine, planeerimine ja uurimine on esimene etapp ehk eelplaneerimine, mis loob lähtekoha linnaplaneerimisele. Selles etapis hinnatakse probleemkohti, kohalikku konteksti ning võimalikke lahendusi põhimõttelisel tasandil. Lahenduste sobivust hinnatakse lähtuvalt kontekstist, analüüsides olukorda nii probleemi kui ka riskide ja võimaluste seisukohast. Eelplaneerimise etapp annab võimaluse koguda teavet ja mõista eri asjaosaliste kogemusi, ajendeid ja vajadusi. Huvirühmadega koostöö tulemusena otsustatakse, missuguseid lahendusi tuleks edasi uurida [37].

Näide meetodist

Koostöö kohalike väärtuste ja kestvuse suurendamiseks

Ühise hindamise ja planeerimise etapis esitletakse linnaplaneerimiseks uusi ideid ning kaardistatakse peamised huvirühmad ja viisid nende kaasamiseks. Selle etapi tähtsamad osad on järgmised.

Probleemi tuvastamine. Selle etapi ühisloomeprotsessi käivitab huvirühmade (näiteks eksperdid, kohalikud elanikud, linnaametnikud) arutelu olemasolevate või võimalike tulevaste probleemide tuvastamiseks. Sõnastatakse küsimused, nagu „Milles on küsimus?“ ja „Mida me püüame lahendada?“

Näide meetodist

Huvirühmade kaasamine trammiliini koostööliitu

Taustauuring. Enne projekti käivitamist on vaja teha huvirühmadega lähteanalüüs. Selleks on mitmesuguseid meetodeid, nagu elanike küsitlused, ringkäigud naabruskondades, intervjuud, kaasav riskihindamine või konkreetse teema, näiteks elustiku mitmekesisus, analüüs. Nii kogutakse teadmisi piirkonna kohta, kujundatakse ühine arusaam riskidest ja arenguvõimalustest ning kaasatakse väliseid asjatundjaid [39]. Selles etapis tuleks teha ka täiendavad eeluuringud probleemi olemuse, ulatuse ning seonduvate sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja majanduslike kulude kohta.

Näidisküsimus uuritava ala kasutusviiside kaardistamiseks. B.Greeni projektis küsitleti Helsingi ja Tallinna elanikke Maptionnaire’i platvormil. Allikas: projekt B.Green.

Loe lähemalt

Näide meetodist

Lähteanalüüs

Näide meetodist

Elurikkuse uuring

Probleemi ja eesmärkide määratlemine. Probleem ja eesmärgid tuleb täpselt määratleda ja tähtsusjärjekorda seada lähtuvalt nende võimalikust mõjust, sh positiivsed ja negatiivsed mõjud. Selleks uuritakse, missugust tüüpi rohetaristulahendused oleksid probleemi lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks teostatavad [37, 39].

Huvirühmade kaardistamine ja analüüs. Huvirühmad, kes võivad mõjutada lahendatavat probleemi või võimalikke lahendusi või olla nendest mõjutatud, tuleb kaasata planeerimisprotsessi. Huvirühmade kaardistamine algab planeerimise algusjärgus nende rühmade tuvastamisega. Muude valdkondade ekspertide kaasamiseks tuleb vaadata olemasolevatest võrgustikest kaugemale. Huvirühmad peaksid esindama kõik peamisi ühiskonnarühmi. Näiteks, avalik sektor, poliitikud, kodanikuühiskond, erasektor, teadusasutused, meedia, rahvusvahelised ja ekspertorganisatsioonid (vt joonis 21). Kliimariskide suhtes kõige enam tundlikud isikud ja rühmad saab tuvastada haavatavuse hindamise teel. Et rohetaristu meetmed oleksid terviklikud ja kestvad, tuleb kaasata ka meetmetest mõjutatud huvirühmad, kes elavad väljaspool omavalitsuse piire, näiteks veega seotud meetmete puhul allavoolu, sest mõju võib ilmneda seal [38].

Meetod

Huvirühmade analüüs

Näide meetodist

Putukaväila huvirühmade kaardistamine

Eelplaneerimine. Kui probleemi olemus on põhjalikult selgeks tehtud ja mõned võimalikud lahendused välja selgitatud, on vaja neid huvirühmadele selgitada. Huvirühmade teavituses tuleks märkida teavituse eesmärk, sihtrühm, tulemuslikkuse mõõdikud ning esialgne rohetaristu loomise tegevuskava, mis sisaldab võimalikke piiranguid, ajakava ja eelarvet [37].

Näide meetodist

Mitteametlike suhtlusviiside kasutamine usalduse võitmiseks

Huvirühmade kaasamine

Tihti algab huvirühmade kaasamine liiga hilja. Eelplaneerimine on hea aeg alustada kaasamist huvirühmade kaardistamisega ja koordineerimisega, kuid sisuline osalemine vajab hästi läbi mõtlemist. Üks osaleja märkis: „Arvatakse, et on liiga vara vahetada ideid ja jagada visioone, kuid ühtäkki on liiga hilja anda tagasisidet.“ (13.01.2021 B.Green seminaril osalenu).


Veel näiteid

Kogukonnaaedade loomine koos huvirühmadega

Elanike küsitlus

Roheala planeerimine elanike kaasamisega

Suurem loomingulisus läbi koostöö

Huvirühmade kaasamine digilahenduse Her City abil

Digitaalne kaasamine Tallinnas: AvaLinn

Digitaalne kaasamine Helsingis: Kerro Kantasi

Kerro Kantasi on veebipõhine kaasamisvahend, mida Helsingi linn kasutab linnaplaneerimisel. Allikas: Helsingi linn.

2) Ühisprojekteerimine ja -katsetamine

Koostööpõhise planeerimise teises etapis käsitletakse probleemi põhjuseid süvitsi, et töötada välja ideid ja võimalikke lahendusi viisil, mis võimaldab teha mitmeid kordusi. Rohetaristu ühisprojekteerimine ja ühiskatsetamine on andmepõhised ning lähtuvad huvirühmade kaasamise põhimõttest. Andmepõhise lähenemisviisi puhul on vaja teada taristu vastupidavust kliima suhtes ja rohevõrgustiku vastastikmõjusid, hinnata tervisemõju ja elanike eelistusi ning analüüsida ruumikasutust. Need andmed aitavad kindlaks teha, missugused disainilahendused ja millisel viisil vastavad huvirühmade vajadustele. Osalusmeetodite abil saab toetada nii ühisloomet kui ka ühiskatsetamist. Selles etapis on võimalik ühiskatsetamisest saadava pideva tagasiside abil luua optimaalne rohetaristu lahendus [37].

Näide meetodist

Koostöö ühisotsustamisega

Veel näiteid

Kohaloome ajutise (rohe)taristu abil

Rohealategur linnaosadele

Rohkem innovatsiooni läbi koostöö

Erasmus Munduse magistriprogrammis PIONEER osalevad üliõpilased otsisid uusi ideid Tallinna uusima rohetaristualgatuse ehk Putukaväila jaoks. Foto: Taltech – Tallinna Tehnikaülikool.

Ühise projekteerimise/väljatöötamise ja katsetamise etapp võimaldab huvirühmadel üheskoos leida lahendusi ja uusi võimalusi ning neid hiljem katsetada. Lahenduste väljatöötamisel tuleb silmas pidada nendest inimestele tulenevaid hüvesid. Selle etapi tähtsamad osad on esitatud allpool.


Võimalike disainilahenduste piiritlemine. Esmalt piiritletakse disainilahenduste variandid lähtuvalt võimalikest maakasutusviisidest, mis täidaksid mitut funktsiooni ning pakuksid mitmesuguseid hüvesid. Hüvede mõistmiseks tuleb rohetaristu väärtus määratleda ja kvantifitseerida. Selleks võib kasutada ökosüsteemiteenuste hindamise kontseptuaalseid raamistikke.

Projekteerimine/väljatöötamine koos elanikega. See tähendab lisaks kohalikule omavalitsusele kohalike elanike kaasamist, et lõimida lahendusi linnaplaneerimisse. Kaasavat planeerimist ehk „alt üles“ lähenemist planeerimisele saab tõhustada kavandatud tegevuste selge ja läbipaistva suhtlemise teel. See soodustab kohalikke algatusi ja aitab põimida rohetaristut riiklikesse tegevuskavadesse, mis on hiljem oluline projekti käigushoidmise seisukohast [38].

Veel näited

Elanike kaasamine elanikekogu kaudu

Kogukonnaaedade loomine koos huvirühmadega

Elanike küsitlus

Roheala planeerimine elanike kaasamisega

Suurem loomingulisus läbi koostöö

Huvirühmade kaasamine digilahenduse Her City abil

Digitaalne kaasamine Helsingis: Kerro Kantasi

Digitaalne kaasamine Tallinnas: AvaLinn

AvaLinn on veebipõhine kaasamisvahend, mida Tallinna linn kasutab linnaplaneerimisel. Allikas: Tallinna linn.

Huvirühmadele avalduvate hüvede ja riskide väljaselgitamine. Hüvede ja riskide väljaselgitamine aitab välja töötada parema lahenduse. Vastutus ja omanikutunne peaksid olema huvirühmade, sh elanike vahel võrdselt jaotunud lähtuvalt projekti riskidest ja hüvedest. Selles etapis tuleks silmas pidada ka rahastamisega seotud küsimusi. 

Meetod

Võimalike lahenduste riskianalüüs

Prototüübi lõppviimistlus ja testimine. Kui eespool kirjeldatud toimingud on tehtud, saab lahenduste prototüübid lõplikult viimistleda ning kavandatud lahendusi testida {37, 38].

Putukaväila video koos eskiisidega piirkonna tulevikust. Allikas: Tallinna Strateegiakeskus, ruumiloome kompetentsikeskus.

Sobiva lahenduse üle otsustamine. Lõpuks saab otsustada, kas soovitud lahendus on parim võimalik või tuleb seda täiustada või hoopis heaks kiitmata jätta. Neid toiminguid tehakse mitu korda, võttes pidevalt arvesse tagasisidet osalevatelt huvirühmadelt, et jõuda sobivaima lahenduseni [37].

Näide lahendusest

Aurora kvartal Helsingis

NÄIDE TÖÖVAHENDIST

Elurikka haljastuse kataloog

Näide töövahendist

Digirakendus rohetaristu suhtes avalduvate emotsioonide hindamiseks

Näide töövahendist

Elanike küsitlus

Veel näiteid

Kogukonnaaedade loomine koos huvirühmadega

Mitmesuguste elanikerühmade kaasamine

Koostöö võimekuse suurendamiseks

Kohaloome ajutise (rohe)taristu abil

Ühisprojekteerimine elanike reaktsioonide kaardistamise teel

Harivad mängud eri vaatenurkade tundmaõppimiseks

Harivas mängus Globescape osalevad mängijad Helsingis. Foto: Johann Schuur.

3) Ühisteostamine ja -hooldamine

Parima lahenduse leidmisele järgneb rohetaristu ühise teostamise ja hooldamise etapp, mis kätkeb lisaks tehnilistele ka sotsiaalseid, rahastuslikke, korralduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte [37]. See etapp eeldab õigusloomeprotsesside mõistmist ja asjassepuutuvate organisatsioonide heakskiitu [38]. Ühisteostamise – kavandatud lahenduse elluviimise juhtimise ja eelarve haldamise – jaoks läheb vaja erialateadmisi hankemenetluste, ehituslubade ja hoolduse kohta, samuti rajamise ja hooldamise kooskõlastamist [37]. Kuna selles etapis on palju osalisi, võib huvirühmadega koostöö planeerimise käigus kergesti tähelepanuta jääda.

Näide töövahendist

Lilleniidu juhised huvirühmadele

Rohetaristu rajamine ja hooldamine hõlmab palju osalisi. Seda protsessi tuleks kavandada juba eelplaneerimisetapis, olgugi et see leiab aset palju hiljem. Kolm peamist osalisterühma on seotud juhtimisega, tehnilise teostusega ja järelevalvega, kellel on erinevad rollid ja ülesanded. Ühisteostamise etapp hõlmab tegevusi alates detailplaneerimisest ja lahenduste disainist kuni ehitamise ja kasutussevõtuni, samuti nende lahendustega seotud riskide maandamist ning projekti õigeaegset teostamist eelarve piires ja kooskõlas kvaliteedinõuetega. Huvirühmadele, sh üldsusele selgitatakse ja põhjendatakse rohetaristu lahendust ning antakse teavet selle hooldamise kohta. See suurendab usaldust ja loob aluse rohemeetmete rakendamiseks tulevikus. Rohetaristu hooldamise tagamiseks tuleb määrata selle omanik(ud). Omanike hulgas peaksid olema rohetaristu lõppkasutajad, sest neid mõjutab rohetaristu otseselt. Siinjuures seisneb väljakutse nende veenmises, et nad võtaksid ühise vastutuse rohetaristu hooldamise eest.

Hooldus tagab väärtuse loomise

Hoonestamisel tuleks rohelahenduste hooldamist planeerida võimalikult varajases järgus. Näiteks haljaskatuste kastmissüsteemid tuleks rajada juba hoone ehitamisel ning kastmiskavad koostada koos haljaskatuse projekteerimisega. Rohetaristu hoolduslahenduste projekteerimine on olulisuselt ja vahel ka keerukuselt sarnane kütte-, veetorustike ja elektriliinide hoolduse projekteerimisega. Jätkäsaaris asuv Rohelisest Rohelisem kvartal on hea näide ulatuslikust rohetaristulahendusest, kus haljasseinu hooldatakse hoonesse integreeritud kastmistehnoloogia abil. Küttele, torustikele ja elektrile spetsialiseerunud inseneri kaasamine rohetaristu rajamisele võib olla üllatavalt vähekulukas ja säästa aega, kui lahendused töötada välja varases järgus. Rohetaristu projekteerimises peaksid osalema ka tulevaste hooldustööde tegijad, et võtta valikute tegemisel arvesse nende erialateadmisi.

Korduva probleemkohana on tuvastatud vastutuse edasiandmine planeerijatelt teostajatele ja seejärel hooldajatele. Koostöö eeldab märkimisväärseid muutusi tööviisides ja hoiakutes. Ärimudelites rakendatakse elukaare kontseptsiooni nii, et lahenduse teostaja vastutab ka hoolduse eest. Uut tüüpi rohetaristulahenduste puhul annab see arendajatele ja lõppkasutajatele juhtrolli muutuste elluviimiseks. Näiteks Taanis antakse rohetaristut ehitavatele ja hooldavatele ettevõtetele juba kvaliteedisertifikaate, mis tõendavad ettevõtete keerukate lahenduste oskusi. Soomes võivad rohetaristut rajavad ja hooldavad ettevõtted edaspidi veelgi rohkem spetsialiseeruda.

Uued arenevad rohetaristulahendused võivad vajada professionaalset hooldusteenust. Foto: Forum Virium Helsinki.

4) Ühisseire ja -hindamine

Ühisseire ja ühishindamise eesmärk on rohetaristu lahenduste tulemuslikkuse ehk soovitud hüvede saavutamise hindamine. Analüüsitakse seda, mis toimis ja mis mitte. Seireetapis püütakse leida esilekerkinud probleemide põhjuseid ja lahendusi tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Rohetaristu on sageli lahenduseks keerukatele probleemidele, mis hõlmavad paljusid huvirühmi, mistõttu on vaja protsessi hinnata, et kindlaks teha, missugused lahendused teatavate eesmärkide saavutamiseks kõige paremini sobivad [37]. Seirekava tuleks koostada juba ühisprojekteerimise etapis, et piiritleda seire eesmärgid ning kaasatavate huvirühmade rollid ja ülesanded [38]. See etapp on võtmetähtsusega, kuna aitab praktikutelt ja lõppkasutajatelt saadava tagasiside kaudu mõista, kui edukas oli rohetaristu ühisloomeprotsess [37, 38].

Loodusvaatluste maratoni kampaaniapilt. Autor: Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.

Ühiselt välja töötatud eesmärkide saavutamise jälgimine tuleks ette näha juba ühisplaneerimise etapis [38]. Seiret saab teha koostööpõhiselt, kasutades ühiselt välja töötatud mõõdikuid, sest mõõdikud toimivad kõige paremini siis, kui need on seostatud projekti ja huvirühmade eesmärkide ning väärtushinnangutega [40]. Kuna linna rohetaristu seostub nii loodusliku kui ka tehiskeskkonnaga, samuti inimestega, peaksid mõõdikud kajastama lisaks lahendatavatele probleemkohtadele ka muid komponente, nagu kulud jms [2]. Samuti peaksid mõõdikud hindama projekti edukust nii lühi- kui ka pikaajalises vaates.

Seireks on vaja teavet muu hulgas ilmaandmete, rohetaristu rajamise eelse ja järgse olukorra, rohetaristu võimaliku mõju ning mitmesuguste ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnaalaste hüvede kohta.Kui seire tulemusi võetakse otsustusprotsessides arvesse, muutuvad need mõõdikute süsteemid mõjusaks poliitiliseks vahendiks [38]. Seiret võib teha ka harrastusteaduse vormis, mis aitab koguda vajalikku uut tüüpi teavet kliimamuutusega kohanemise ja kliimaalase vastupanuvõime, samuti muude rohetaristuga kaasnevate hüvede kohta.

Näide meetodist

Elustiku mitmekesisuse ja tolmeldajate seire

Näide töövahendist

Ühistegevuse mõõdikud ehk huvirühmade seire vahendid

Rahastus koostööpõhise planeerimise osana

Rahastust tuleks silmas pidada kõigis neljas koostööpõhise planeerimise etapis. Eelarvelised piirangud, nagu märgitud eespool, on sageli rohetaristu rajamise takistuseks. Kogu projekti elluviimiseks ja hilisemaks hoolduseks tuleb koostada pikaajaline finantsplaan. Rohetaristu uudsuse tõttu tuleb raha eraldada ka projekti seire ja hindamise etapi jaoks [29, 30]. Finantsriskide ja -kärbete ennetamiseks on võimalik tehnilised parameetrid (nt puude, haljaskatuste ja pinnakatete arv) projekteerida paindlikult nii, et neid saaks vajadusel muuta [26]. Lisaks saab hooldus- ja seireetappi kaasata elanikud ja kohalikud kogukonnad, kuigi kodanikualgatuste puhul võib vaja minna tehnilist juhendamist ja tuge. Hoolduskulud on võimalik edasi kanda ka kolmandale isikule (nt maaomanikule), juhul kui ta väärtustab rohemeedet ja on nõus võtma pikaajalise hoolduskohustuse [26]. Huvirühmade eesmärkide mitmekesisus tuleks eelnevalt kaardistada, et suurendada huvirühmade huvi ja seeläbi ka tekkivate hüvede koguhulka. Kõike seda tuleb selgitada läbipaistvalt.

Näide lahendusest:

Ruumi reserveerimine tänavarajatiste jaoks hõlbustab rohetaristu planeerimist

Näide meetodist:

Rohetaristu hüvede kaardistamine