SÕNASTIK

Ahelmõju – selles käsiraamatus tähistab see sündmuste ahelat, mille puhul üks sündmus loob järgmise sündmuse toimumise vajalikud eeldused.

Haavatavus – sotsiaalse või ökoloogilise süsteemi tõenäolise kahjustumise määr kliima muutumise ebasoodsate mõjurite, sealhulgas kõikumiste ja äärmuste tõttu (IPCC 2007).

Huvirühm (asjassepuutuv isik) – rühm või üksikisik, kes mõjutab protsessi, teemat või eesmärki või on nendest mõjutatud (Freeman 1984).

Kaasav planeerimine – osaliste kaasamine ühes või mitmes planeerimistsükli etapis.

Keskklassistumine – majanduslikud muutused, mille käigus piirkonnas tõusevad nii maa kui ka elamute hinnad.

Kohanemisvõime – süsteemi, piirkonna või kogukonna võime või suutlikkus kohaneda kliimamuutuse mõjudega. Kohanemisvõime suurendamine tähendab praktilisi lahendusi, mis võimaldavad toime tulla kliima muutumise ja ebamäärasusega, sealhulgas kõikumiste ja äärmustega (IPCC 2007).

Kokkupuude – süsteemi kokkupuute olek (sealhulgas oleku viis ja määr) oluliste kliimakõikumistega [IPCC 2007].

Looduspõhised lahendused – loodusest lähtuvad ja loodusega kooskõlas olevad lahendused, mis on kulutõhusad, pakuvad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid ning aitavad kliimamuutusega kohaneda ja kliimamuutusi leevendada. Looduspõhised lahendused toovad kohalikele oludele vastavate, ressursitõhusate ja süsteemsete meetmete abil linnadesse, maastikualadele ja merealadele rohkem mitmekesisust ja looduspärasust (Euroopa Komisjon).

Projekti elukaar – planeerimine, projekteerimine/väljatöötamine, teostamine, hooldamine, seire ja hindamine.

Rohetaristu – strateegiliselt kavandatud looduslike ja poollooduslike alade võrgustik koos muude keskkonnakomponentidega, mille eesmärk on pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, nagu vee ja õhu puhastamine, lõõgastumine, kliimamuutuse mõju leevendamine ja kliimamuutusega kohanemise võimaldamine [Euroopa Komisjon 2013].

Sotsiaalne innovatsioon – uute lahenduste väljatöötamine ja rakendamine, mis kätkevad muutusi lähenemisviisis, protsessides, tulemustes või korralduslikul tasandil ning mille lõppeesmärk on suurendada inimeste ja kogukondade heaolu. Ühiskondlikult innovatiivsete lahenduste rakendamine aitab lahendada sotsiaal-majanduslikke probleeme, suurendada territoriaalset vastupanuvõimet ning tagada parema reageerimise äkkmõjudele tulevikus.

Vastupanuvõime – inimeste, kogukondade, riikide ja institutsioonide võime taluda äkkmõjusid ja neist taastuda, samal ajal kohandades ja kujundades ümber oma struktuure ja elatusallikaid lähtuvalt pikaajalistest muutustest ja ebamäärasusest (OECD 2013).

Õiguspärasus – mõiste, mis käsiraamatus osutab sellele, kuivõrd õiglane on teabe saamise protsess ning kas selles võetakse arvesse osaliste väärtushinnanguid, muresid ja seisukohti. Sageli pööratakse õiguspärasusele tähelepanu ühisloome protsessi osana, kuid antud juhul tuleb seda teha juba enne ühisloomet, sest õiguspärasuse eeltingimused – usaldus ja suhete loomine – nõuavad projekti alguses suuremat tähelepanu.

Ühisloome – eri osaliste kaasamine kogu planeerimisetapi vältel ühishindamisse, ‑projekteerimisse/-väljatöötamisse, -teostamisse ja -seiresse.