Linnaplaneerimise digivõimalused võib jagada suures piiris kahte rühma: tarkvaraprogrammid ja digilahendused. Digilahenduste all mõeldakse mitmesuguste tarkvaraprogrammide kasutamist koos eri tüüpi andmetega, nt taimestiku 3D-mudelid. Digilahendused luuakse harilikult spetsiifiliseks otstarbeks, nagu rohealade kaardistamine mobiilseadmete abil ning andmete kasutamine modelleerimise sisendina. Digilahenduste laiemale levikule on aidanud kaasa graafilise disaini areng, linna taristu mudelite ning kasutajasõbraliku ja soodsa hinnaga tarkvara kättesaadavus. Väikese investeeringu toel saab arendada linnaelanike huvides suhteliselt hästi toimivat tarkvara.
Näide töövahendist
Liitreaalsuse kasutamine rohe- ja sotsiaalse taristu projekteerimiseks
Projekti B.Green raames katsetas Forum Virium Helsinki koos Parklyga modulaarset ja laiendatavat rohe-tänavamööblit Kalasatamas. Parkly liitreaalsuse projekteerimise programm ParklyCreate võimaldab kasutajatel katsetada mitmesuguste rohe-tänavamööbli elementide paigutamist mobiilseadme abil. See on kiire ja odav lahendus, mis aitab mõista sellise mööbli kasutussevõtu ruumilist mõju.
Näide modulaarsest rohe-tänavamööblist, mida saab luua liitreaalsuse rakenduses ParklyCreate.
Helsingi taimestiku kolmemõõtmelise andmebaasi visuaal reaalajas töötlevast programmist. Allikas: projekt B.Green.
Rohetaristu elementide modelleerimine võib vajalik olla mitmel viisil. Esiteks, tänapäevase visualiseerimistarkvara kasutamine hoiab kokku aega ja energiat. Võrreldes digitaalse planeerimise tavapärase töökorraldusega, kus modelleerimine on peaasjalikult sümboolne, võimaldab tänapäevane ja kasutajasõbralik planeerimistarkvara kõrgetasemelist visualiseerimist, mistõttu langeb ära vajadus koostada planeeringule eraldi visuaalset materjali, vähendades seega kulusid. Lisaks muudavad uued töötlusprogrammid planeeringu ajakohastamise lihtsamaks, sest planeerimistarkvara ja modelleerimisfunktsioonid on omavahel tihedamini seotud.
Näide meetodist
Kommunikatsioon kolmemõõtmeliste mudelite abil
Kolmemõõtmelist töötlust võimaldavaid programme ja taimede elutsükli mudeleid on Hermanninranta üldplaneeringu koostamisel laialdaselt katsetatud. Koos planeerimistarkvaraga on kasutatud reaalajas töötlemist, et analüüsida taimestiku ja hoonete varje. Täiskasvanud puude mudelid on olnud üheks lähtekohaks kavandatavate hoonete ehitusaluse pinna üle otsustamisel. Hoonete ja tänavaruumi suuruse tajumiseks kasutati virtuaalreaalsusprille ja renderdamise tarkvara.
Teiseks, rohetaristu planeerimisel digivahendite pakutavate lisavõimaluste ära kasutamiseks on vaja tarkvara kasutamise ja andmete töötlemise oskust. Digivahendite kasutamise oskused ja teadmised aja jooksul kasvavad. Mitmekülgne kogum tarkvaraprogrammide ja -lahenduste rakendamise oskustest on linnale abiks koostöö tegemisel huvirühmadega. Kolmandaks, kui taimestiku kolmemõõtmelised mudelid kujutavad linnale omaseid kohalikke taimi, on mudelid tõetruumad ja konkreetsemad, tänu millele saab neid rakendada planeerimisprotsessis. Taimestiku kolmemõõtmelised mudelid on ka väljundiks taimestiku kohta kogutud andmetele.
Nõuanne
Olulised IT- ja tarkvaraalased oskused, mis aitavad lõimida rohetaristut linnaplaneerimisse
Oskus kombineerida mitut programmi ja nendes samaaegselt navigeerida
Andmete modelleerimise ja kolmemõõtmelise modelleerimise oskus
Helsingis koostati levinud kohalike taimede kolmemõõtmelised mudelid, mis kujutavad taimi erinevas vanuses ja erinevatel hooaegadel, et koondada taimestiku kohta kogutud andmed ka mudeliteks. Varem oli kõrgema resolutsiooniga taimestikumudelite puudumine takistanud taimede kasutamist linna modelleerimisprotsessis. Neid taimestikumudeleid on aktiivselt kasutatud Hermanninranta modelleerimisel ja planeerimisel. Kuna Tallinn ja Helsingi asuvad üksteisele lähedal, on neil palju ühiseid taimeliike, mistõttu saavad nad kasutada teineteise haljastusmudeleid. Tallinnas kasutati taimestikumudeleid Putukaväila kogukonnaaia arendusetapis.
Hermanninranta üldplaneeringu koostamisel pöörati taimestikule tähelepanu juba uue asumi varases planeerimisjärgus. Eesmärk oli tagada, et elamukvartalites oleksid piisavalt suured siseõued ning et tänavatel oleks ruumi nii taimestikule kui ka sademevee käitlemise lahendustele. Parkimislahenduste valimisel nähtus modelleerimisest, et keskne parkimismaja võimaldaks istutada siseõuedesse suuri puid, samas kui maa-alused parklad oleksid selle välistanud. Planeeringuala modelleerimisel katsetati kohaliku taimestiku andmebaasis leiduvaid mudeleid ja kasutati neid ala kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks, samuti linnarajatiste suuruse määramiseks ning täiskasvanud puude ruumivajaduse mõistmiseks.
Hermanninranta üldplaneeringut toetav kolmemõõtmeline mudel. Allikas: projekt B.Green.
Tallinnas modelleeriti projekti B.Green raames Putukaväila kogukonnaaeda. Selle ala kolmemõõtmeline mudel on osutunud planeerimisel heaks abimeheks, olles ühtlasi tõhus teabeedastusvahend kohalike elanikega suhtlemisel. Helsingi andis Tallinnale kolmemõõtmelised taimestikumudelid, mida kasutada kogukonnaaia kolmemõõtmelisel modelleerimisel. Tavapäraselt on planeeringu modelleerimine ja visuaalide koostamine olnud eraldi protsessid, sest suure visuaalse täpsuse saavutamiseks on vaja läinud eraldi programme. Uusi programme saab aga põhjalikumalt integreerida planeerimis- ja modelleerimisprotsessi, mis hõlbustab detailsemat planeerimist. Kolmemõõtmelised taimestikumudelid võimaldavad ka parema kvaliteediga visuaalsete mudelite loomist ning annavad käegakatsutavama ülevaate sellest, mida on võimalik planeeringuga saavutada.
Putukaväila kogukonnaaia ala. Allikas: projekt B.Green.
Putukaväila kogukonnaaia ala. Allikas: projekt B.Green.
Kalasatamas on veebiühendusega sensoreid kasutatud nii uue elamukvartali (Aurora kvartal) sees kui ka vahetus läheduses. Kolm komplekti veebiühendusega sensoreid edastavad andmeid andmekogumissüsteemile Climasens. See süsteem võimaldab andmete baasanalüüsi. Veebiühendusega sensorid on paigutatud kvartalis kolme kohta (tänavaäärne väljak, siseõu ja katuseaed), et jälgida, kuidas mõõtmisandmed asukohast sõltuvad. Sensorite abil saab põhiandmeid ilma, pinnase niiskustaseme ning liikumise kohta. Linnaplaneerijad saavad analüüsitud andmeid kasutada Climasensi veebilehe kaudu, samuti saab neid edastada elanikele muude digiteenuste raames.
Veebiühendusega sensor liidetud Parkly tänavamööbliga. Allikas: projekt B.Green.
Projekti B.Green raames paigaldas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koos Tallinna linnaga 18 kliimasensorit Putukaväilale ja selle ümbrusse. Kliimaandmete kogumise eesmärk on näidata, kuivõrd väärtuslik on Putukaväil Tallinna kliima seisukohast. Pilootprojekt kestab vähemalt 3 aastat alates 2022. aasta maist. Tulemusi saab kasutada sisendina paljudeks otstarveteks, sh linnaplaneerimiseks, kliimariskide maandamiseks ja kliimamuutusega kohanemiseks, samuti vihmaradari kalibreerimiseks ja kohalike ilmaennustuste koostamiseks ning isegi kuumastressi ja haavatavuse prognoosimiseks.
Kolm viisi rohetaristu modelleerimise edendamiseks:
Investeerida kõrgetasemelistesse ja kasutajasõbralikesse uue põlvkonna visualiseerimisprogrammidesse.
Investeerida inimeste tarkvarakasutusoskuste arendamisse.
Luua kohaliku taimestiku elementide kolmemõõtmelised mudelid, mida saab kasutada taristu modelleerimisel valmiskomponentidena.
Linna planeeringute kõrgkvaliteetsed visuaalid on osutunud tõhusaks vahendiks huvirühmade kaasamisel, sest need on kergesti mõistetavad. Mobiilseadmete võimaldatavad liitreaalsuse lahendused suudavad planeerimisvalikuid inimestele edasi anda arusaadaval ja käegakatsutaval viisil, olgu siis päriskeskkonna osana või selle asendusena. Lisaks sellele võimaldavad asukoha määramise tehnoloogiad, mobiilseadmete võimsad protsessorid, kiired mobiilsidevõrgud ning kõrgetasemelist graafikat rakendav mänguarendustarkvara luua võimsaid virtuaalreaalsusel põhinevaid visuaale.
Näide töövahendist
Liitreaalsus pargis
Helsingis Loviseholmi pargis saab „täiskasvanud“ parki näha mobiilseadme kaamerapildi kaudu, millel on lisakihina liitreaalsuse elemendid. Liitreaalsus võimaldab kasutajatel, sealhulgas planeerijatel, teha kindlaks kohti, kuhu puid ja põõsaid juurde või ümber istutada. Projekti B.Green raames loodi liitreaalsuse lahendus ka elanikele vastava kogemuse pakkumiseks. Näiteks aitas liitreaalsus mõista, kui aeglane on mitmekesise rohekeskkonna loomine linnas, sest puud kasvavad suureks mitukümmend aastat.
Loviseholmi park tulevikus, vaadatuna läbi liitreaalsusrakenduse Green Kalasatama. Allikas: projekt B.Green.
Drooni ja liitreaalsusprillide kasutamine planeeringuala analüüsiks
Helsingis katsetati projekti B.Green raames koos kohaliku iduettevõttega puude kaardistamise meetodit drooni kaamera ja liitreaalsusprillidega. Innovatiivse kaardistusmeetodiga positsioneeritakse drooni asukoht virtuaalselt ning puudele paigutatakse virtuaalsed tähised puude täpse asukoha-, liigi- ja suurusandmete koostamiseks, mida saab kasutada sisendina planeeringuala analüüsil.
Tallinnas võimaldab liitreaalsusrakendus Avalinn AR kogeda Putukaväila ideestikku ja tulevikuvisuaale. Selle nutirakenduse eesmärk on pakkuda uutmoodi ruumielamust. Tegelikkuses on Putukaväila ääres olevate garaažide otsaseinad kaunistatud nelja seinamaalinguga. Maalingute teemadeks on liigirikkus, säästev liikumine, garaažide uuskasutus ja vaba aja veetmine Putukaväilal. Maalingud peidavad endas virtuaalset infokihti, mis on nähtav liitreaalsusrakenduse (Avalinn AR) abil. Kui suunata nutiseade seinamaalingule, ärkavad Putukaväila visuaalid ellu. Nii on võimalik tutvuda sealsete putuka- ja taimeliikidega, näha vilksamisi tuleviku vabaõhutegevusi, ning saada ülevaadet planeeritavatest jalgratturite liikumiskoridoridest ja trammiteest.
Uute asumite ja alade haljastuse loomiseks ning rohetaristu pakutavate hüvede maksimeerimiseks on vaja teada, missugune haljastus on planeeritaval alal juba olemas. Samuti on oluline saada ülevaade ümbruskonna looduskeskkonnast, et planeeritav rohetaristu toetaks sealseid ökosüsteeme, taimestikku ja loomastikku. Linnalooduse ökoloogilise väärtuse aluseks on mitte ainult taimed ja loomad eraldi võetuna, vaid ka rohetaristu võrgustikud, mis üheskoos moodustavad linna ökosüsteemid ning määravad ära pakutavate ökosüsteemiteenuste taseme. Linnade taimestiku kohta täpsete andmete puudumine on olnud üheks rohetaristuvõrgustike vähese arendamise põhjuseks. Taimede liigirikkuse ja arvukuse kaardistamine annab hea aluse linna ökoloogiliste väärtuste mõistmiseks.
Näide meetodist
Taimestiku kaardistamine
Helsingis arendati B.Greeni paindliku pilootprojekti „Linnaroheluse kaardistamine“ raames mobiilseadmete ja liitreaalsuse abil uusi linnahaljastuse kaardistamise meetodeid. Pilootprojekti eesmärk oli leida innovaatilisi lahendusi haljastuse kaardistamiseks üksiktaimede tasandil. Forum Virium valis Kalasatama piirkonnas katsetamiseks välja kaks lahendusepakkujat: Granlund ja XD Visuals. Granlundi innovatiivne kaardistusrakendus võimaldab elanikel märkida kaardile taimeliigid, samuti üksiktaimede asukoha ja suuruse. XD Visuals on loonud rakenduse, mis võimaldab elanikel tuvastada taimi ja määrata nende suurust kõrgresolutsiooniga pilvekogumiku abil platvormi kaudu, mis toimib igas veebilehitsejaga seadmes. Nende andmete abil saab koostada algoritme, et taimi edaspidi automaatselt ära tunda. Teises Helsingi kaardistusprojektis kombineeriti liitreaalsusprillid ja tarkvara funktsioonid, et juhtida liitreaalsustoega drooni puude asukoha, liigi ja suuruse kaardistamisel.
Green Urban Mapping Piloting running on XD Twin software by XD Visuals ltd. Credit: B.Green project.
Järgmised sammud taimestiku kaardistamisvõimaluste arendamisel on kogutud andmete korrastamine planeerijatele kasutamiseks sobivasse vormi. Lisaks sellele on oluline elanike motiveerimine kohaliku taimestiku ja keskkonna kohta andmete kogumiseks. Digilahendused võivad lihtsustada rohestamismeetmete ja rohealade hooajaliste kasutusotstarvete alast suhtlemist elanikega.
Vajadus tulevikuhaljastuse modelleerimise järele
„Kui tööriistaks on haamer, näeb iga kruvi välja nagu nael.“ See ütlus viitab tarkvararakenduste kasutamisele linnaroheluse planeerimiseks ja andmete kogumiseks. Haljastust on suhteliselt keeruline modelleerida ning haljastuse digimudelite arendust oleks vaja kiirendada. Üheainsa püsikindla kolmemõõtmelise mudeli asemel eeldab taimestiku modelleerimine ajas toimuvate – päevapõhiste, hooajaliste ja isegi aastakümneid kestvate – muutuste arvessevõtmist. Selleks on tarvis välja töötada ka taimestiku kasvu ja muutumist käsitlev andmestik. Botaanilistel uuringutel põhinevate, taime elutsüklit modelleerivate algoritmide arendamine on alles algusjärgus.
Kasutatav platvorm peab võimaldama ajalist simulatsiooni, et kujutada aja jooksul looduses toimuvaid muutusi. Praegu on olemas vaid üksikud tarkvaraprogrammid, mis suudavad kas või osaliselt hakkama saada taimestiku kolmemõõtmelise modelleerimisega. Majanduslikult tasuvam ja vähem keerukam on tarkava arendamine ehitiste kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks. Seega oli projekti B.Green üks ambitsioonikamaid eesmärke leida uusi rohetaristu modelleerimise tarkvara lahendusi, mis oleksid ka laialdaselt kasutatavad.
Näide töövahendist
Interaktiivsed trammipeatused ja reisijuhirakendused
Helsingis loodi trammipeatuste jaoks nutikas rohelahendus, mis digiekraani kaudu teavitab inimesi rohetaristulahenduste olemasolust ja asukohtadest. Kontseptsiooni kohaselt saab peatuses trammi ootavaid inimesi teavitada muu hulgas lähedal asuvatest parkidest, ligipääsetavatest siseõuedest ja katuseaedadest, samuti vaba aja veetmise ja lõõgastumise kohtadest, näiteks ühisaiast. Digiekraanil kuvatava teabe võib salvestada mobiilseadmesse QR-koodi abil, et seda saaks näiteks trammis edasi lugeda. Algset kontseptsiooni laiendati B.Greeni teise avatud konkursi raames, mille eesmärk oli leida ja katsetada linnaroheluse avastamise rakendusi. Selle konkursi tulemusena korraldatud pilootprojekti raames saab Helsingis Sompasaaris külastada rohetaristuga seotud kohti (pargid, siseõued ja katuseaiad), kasutades mobiilseadet, mis toimib asukohapõhise reisijuhina. Kirjeldatud rakendus võib pakkuda inimestele uusi kogemusi ja ala kasutusvõimalusi, ergutades inimesi avastama piirkonda laiemalt.
Kalasatama rohelise trammipeatuse kontseptsiooni illustratsioon. Allikas: projekt B.Green.Kalasatama rohelise trammipeatuse kontseptsiooni illustratsioon. Allikas: projekt B.Green.
Content 
