Terviklik planeerimine eeldab laialdasi erialateadmisi. B.Greeni raames tõime kokku eri valdkondade eksperte ning linnaelanikke. B.Greeni projektimeeskondadel on tihe koostöö linna ametiasutusega (keskkonna-, transpordi- ja teised ametid), maastikuarhitektidega ning rohetaristu lahenduste (sh digilahenduste) arendajatega. Varasemad kogemused on näidanud, et rohkem tuleb kaasata neid, kellel on teadmised ökoloogiast, finantsjuhtimisest, maa-alusest taristust, ehitusjärelevalvest; samuti hariduse, kultuuri ja tervishoiu eksperte.
Elanikud kasutavad kohalikku keskkonda nii elamiseks, töötamiseks, igapäevatoiminguteks kui ka vaba aja veetmiseks ja lõõgastumiseks. Tehis- ja rohekeskkonda on võimalik kavandada nii, et see oleks meeldivam ja seda saaks nimetatud otstarvetel kasutada. See toetab elanike heaolu mitmeti: „Jätkusuutlikuks arenguks on oluline, et rohetaristu võimaldaks inimestel nautida neid vahetult ümbritsevat keskkonda. Selleks peame küsima elanikelt nende arvamust.“ (Mira Jarkko, Helsingi linna kliimaekspert).
Kuigi kohalikelt elanikelt ja ettevõtjatelt nende arvamuse küsimine on tähtis, võib huvirühmade kaasamine planeerimisse olla väga ressursimahukas ja keeruline. Samuti võib tagajärjeks olla huvirühmade tüdinemine, mis halvendab lõpptulemuse kvaliteeti. Huvirühmade tüdinemist saaks vältida, kui ühes piirkonnas toimuvad kaasamistegevused omavahel kooskõlastada. Huvirühmade kaasamine võib olla eriti keerukas värskelt hoonestatud või alles arendatavates piirkondades. Sel juhul võib lahenduseks olla naaberpiirkondade või mujal paiknevate sarnaste piirkondade elanike kaasamine. Kaasamise hindamiseks kasutatavad mõõdikud võivad aidata tuvastada valdkondi, kus on arenguruumi, ning olla sisendiks huvirühmade kaasamiseks sobivaimate meetodite väljatöötamisel [38].
Veel näiteid
Mitmerahvuseliste kogukondade kaasamine kogukonnaaia pidamisse
Kogukonnaaedade loomine koos huvirühmadega
Rohetaristu projekteerimiseks ja arendamiseks on vaja igakülgset koostööd. Oluline on kaasata kõik huvirühmad, teenuseosutajad ja eksperdid algusest peale.
Ühe ala eksperdid ei saa rohetaristut üksi rajada – selleks on vaja paljude erinevate huvirühmade koostööd ja nende erialateadmisi. Töötades vaid erialastes ringkondades konkureerivate eesmärkidega ja jäiga institutsionaalse töökorraldusega on aga ühisloome ja vajalike lahenduste väljatöötamine pärsitud.
Ökosüsteemiteenuste mõiste kaudu saame aru, kuivõrd ulatuslikult on loodus seotud meie heaoluga, aga ka seda, et vaja on uut moodi tegutsemist. Et saavutada soovitud rohetaristu ökoloogiline ja tehnoloogiline lahendus, on vaja paljude inimeste erialaoskusi ja -teadmisi. (Elisa Lähde, WSP)
Uut linnaruumi kujundades tuleb taimede kasvuruumiga arvestada kommunaalvõrkude projekteerimisel, jäätmekäitluses, liikluskorralduses ja mujal, et plaanid tegelikkuses ellu rakenduksid. (Helsingi linna arhitekt Janni Backberg).
Strateegilise projekti juhtimine ja töötamine koos huvirühmadega ühise visiooni loomiseks tähendab palju suhtlemist nii linna ametiasutuste ja osakondade vahel kui ka väliste ekspertidega.
Koostöö võimaldamine tasub ennast ära, mistõttu tuleks ka vastutust vastavalt jagada. Koostööpõhine probleemide lahendamine on võimalus kasutada saadud teavet uute juhtimismudelite või muude innovaatiliste lahenduste loomiseks. Tihtipeale on tegu pigem olemasoleva teabe teistmoodi käsitlemise kui uue hankimisega.
Osalemine ei ole alati ühesugune. Eeskätt seisnevad erinevused selles, kuidas osalisi kaasatakse ja kui palju nad kogu protsessi tegelikult mõjutada saavad. Teavitamine ja arvamuse küsimine on linnaplaneerimises kõige levinumad osalusmeetodid. Sotsiaalne innovatsioon, et muuta ühiskond kliimamuutusele vastupidavamaks, eeldab sügavamat, strateegilist kaasamist.
Osalemine peaks endast kujutama paljude huvirühmade aktiivset, sihipärast ja ausat kaasamist otsustamisse ja tegevustesse. Küsimus, kellele anda sõnaõigus, on alati olnud keeruline, sest huvirühmad on harva üksmeelsed ja ühtsed üksused. Tegelikkuses võib mõningatel osalistel – mõjukaimatel isikutel ja erihuvidega rühmadel – osaluspõhistes protsessides olla suurem sõnaõigus kui teistel. Lisaks sellele võivad planeerimisprotsessi rööpast välja viia mikrotasandi poliitika ja erahuvidest tulenevad vastasseisud. Suure hulga huvirühmade kaasamine on praktikas keeruline, mis tõstatab esindatuse küsimuse. Teisalt aga on alaesindatud ja tõrjutumate ühiskonnarühmade kaasamine aja- ja ressursimahukas ning võib vajada vastavate oskuste arendamist.
Seega tähendab sisuline osalemine nende takistuste ületamist ning suurema vastutuse võtmise võimet muu hulgas läbi huvirühmade suutlikkuse suurendamise, erinevate vaatenurkade ja teadmiste arvessevõtmise, juhtimiskoolituse, jagatud otsustamise. Erinevalt osalemisest, on huvirühmade mõjuvõimu suurendamine poliitiline, sest see eeldab muutusi kehtiva olukorraga seotud protsessides ja struktuurides: „Osalemist on vaja, et muuta osaliste omavahelist suhestumist ning võimujaotust. Ainult siis toetab see õiglase lõpptulemuse saavutamist nii kliimamuutusega kohanemise kui ka arengu mõttes.“ [31]
Et otsuste tegemine oleks tõeliselt kaasav ja ei tooks kaasa asjatuid pingeid [41], anname allpool kolm soovitust kaasamiseks.
Esiteks, kaasata neid, kelle seisukoht on otsustamise jaoks vajalik, ning neid, keda otsused võivad mõjutada. Kaasamise eest vastutajad peaksid olema teadlikud võimalikust sotsiaalse mõjuvõimu ebavõrdsusest, et arutelu ei domineeriks need, kellel on rohkem ressursse. Mõjuvõimu erinevusi võib olla linna ametiasutuste, erialavaldkondade või üldsuse esindajate vahel. Samuti esineb mõjuvõimu erinevusi siis, kui kõik need rühmad ühe laua äärde tuua.
Teiseks, mitte piirduda pelgalt arvamuse küsimisega, vaid kaasata huvirühmad sisuliselt. Kaasake asjaomased huvirühmad lahendusvariantide leidmisse, aruteludesse ning lahenduste väljatöötamisse. Siinjuures on oluline mõista osalemise piiranguid, eesmärke ja oodatavaid tulemusi [41, 42].
Kolmandaks, investeerida poliitilise tahte ja ressurssidele ligipääsu saavutamisse, sh aja varumisse. Nii lahendatavale probleemile kui ka ümbritsevale taustale kohandatud kaasamismeetodid eeldavad aja ja energia pühendamist, aga ka juhtkonna toetust. Poliitilist tahet saab mõjutada muu hulgas meediakajastuse ja üldsuse teadlikkuse suurendamise kaudu.
Content 
