Sissejuhatus

Rohetaristu integreerimist linnakeskkonda peetakse linnaplaneerimises oluliseks teguriks, mis võimaldab tasakaalustada üha suurenevat asustustihedust linnades. Linna rohetaristu on looduspõhine lahendus, mis aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja kliimaalase vastupanuvõime suurendamisele. Õigesti planeeritud ja teostatud rohetaristu suudab pakkuda ühiskonnale ka muid hüvesid. Selleks aga peab üldplaneering hõlmama rohetaristut juba algusest peale ning on vaja teha koostööd mitmesuguste huvirühmadega kogu projekti elukaare ulatuses, eeskätt planeerimisjärgus, aga ka hilisemates etappides. 

Projekti B.Green üks eesmärke oli välja töötada digitaalse kaasava linnaplaneerimise mudel, mis edendaks mitmeotstarbelise rohetaristu lahenduste eelplaneerimist Läänemere piirkonnas. Projekti raames on katsetatud Helsingis ja Tallinnas rohelahendusi, millesse on kaasatud nii elanikud kui ka asjatundjad. Käesoleva käsiraamatu eesmärk on anda linnaplaneerijatele ja teistele huvirühmadele soovitusi rohetaristu planeerimiseks. Käsiraamatus pakutakse välja digitaalseid ja kaasavaid (töö)vahendeid, mis abistaksid rohetaristu planeerijaid oluliste probleemkohtade lahendamisel planeerimisprotsessis. Need töövahendid ja seonduvad protsessid on välja töötanud kaks projektis B.Green osalevat pealinna – Helsingi ja Tallinn. Lisaks on kirjeldatud teiste Kesk-Läänemere piirkonna linnade kogemusi.

Käsiraamatu koostamisel on tuginetud lähtekohtadena järgmistele teemadele: rohetaristu, kliimamuutus ja vastupanuvõime, probleemkohad rohetaristu planeerimisel, koostööpõhine planeerimine, digivahendid, huvirühmade kaasamine. Viimasest peatükist leiab viited näidetele ja kasutatud kirjandusele ning käsiraamatus kasutatud mõistete seletusele. Iga peatükk sisaldab põhiteavet, mis seostab käsitletava teema rohetaristu planeerimisega linna kontekstis. Esitatud probleemkohad on välja toodud teaduskirjanduses ning esile kerkinud kahes pilootlinnas. Juhtumiuuringute ja näidete all on esitatud konkreetsed protsessid, meetodid ja töövahendid, mida on eri etappides edukalt kasutatud. Käsiraamatut tuleks vaadelda kui digitaalset teekonda. Iga kajastatud teemat saab kasutada lähtekohana, mis seostub näidetega, samuti muude teemadega.