Rohetaristu on strateegiliselt kavandatud võrgustik looduslikest ja poollooduslikest aladest koos muude keskkonnaomadustega, mille eesmärk on pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning kaitsta elustiku mitmekesisust nii maal kui ka linnades [1]. Linnades on mitmesugust tüüpi rohetaristut, sh metsi, looduskeskkonna ja ehitiste segu, parke, tänavate rohealasid või haljaskatuseid tihedalt hoonestatud piirkondades. Eeskätt tiheasustusega linnakeskkonnas eeldab rohetaristu integreerimine muu taristuga hoolikat planeerimist. Rohetaristuga arvestamine varases planeerimisjärgus võimaldab muuta linnade elukeskkonda meeldivamaks, turvalisemaks, jätkusuutlikumaks ja kliimaoludele vastavaks.
Rohetaristut käsitletakse mõnikord ka seoses „sinise taristuga“, mis osutab veele, kuid enamasti hõlmab rohetaristu mõiste ka vesikeskkonda. Rohetaristu koos veekogudega moodustab ökosüsteemi, mis pakub inimestele looduse hüvesid.
Looduspõhised lahendused on rohetaristule sarnane, kuid siiski eraldiseisev mõiste, olgugi et neid kaht kasutatakse sageli läbisegi. Looduspõhised lahendused on loodusest lähtuvad ja loodusega kooskõlas olevad lahendused, mis on kulutõhusad, pakuvad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad kohalikele oludele vastavate, ressursitõhusate ja kavakindlate sekkumismeetmete abil linnadesse, maastikualadele ja merealadele rohkem mitmekesisust ja looduspärasust [2]. Looduspõhised lahendused ja rohetaristu pakuvad mitmesuguseid kaasnevaid hüvesid, nagu üleujutuste ärahoidmine, puhtam õhk ja kuumalainete leevendamine linnades, ning toetavad elanike heaolu.
Rohetaristu toob looduse linnadesse ning pakub elanikele palju hüvesid. Kasvavaid ja tiheneva asustusega linnu, nagu Helsingi ja Tallinn, arendatakse tuleviku vajadustest lähtuvalt pidevalt edasi. Rahvaarvu kasvust tulenev asustuse tihenemine võib süvendada kliimamuutuse mõjusid ning kaasnevaid äärmuslikke ilmanähtuseid, nagu tugevad vihmad ja kuumemad suved. Linnade kavandamisel tuleb arvestada tulevikus ilmneda võivate kliimamuutustega. Lahenduseks on rohetaristu.
Rohetaristu kavandamine eeldab ökosüsteemi hüvede ja protsesside seadmist esikohale.
Ökosüsteemiteenused võib jagada kolme rühma. Esimene on toormetega varustamine – toit põllumajandusest, samuti metsadest saadavad toiduained, nagu marjad, seened jm korjatavad toormed, lisaks puit ja biomassipõhised energiaallikad. Teine on reguleerimine ja tugifunktsioonid – veerežiimi reguleerimine ja kaitse üleujutuste eest, putukate tolmeldamine ning mulla viljakuse säilitamine. Need protsessid on vajalikud ökosüsteemi toimimiseks ning on aluseks muudele ökosüsteemi hüvedele. Linnades neelavad taimed süsinikku ja aitavad seeläbi saavutada süsinikuneutraalsust. Kolmas rühm on kultuurilised hüved – loodus kui vaba aja veetmise koht ja hariv keskkond.
Rohetaristu elemendid suudavad pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemi hüvesid nii inimestele kui ka muule elavale. Näiteks, tulva- ja vihmavett ohjeldav rohetaristu aitab üleujutuste mõju leevendada rohkem kui vertikaalhaljastus majaseinal või haljaskatus. Mõju leevendamise võimekus sõltub lõppkokkuvõttes siiski konkreetsest asukohast ning mastaabist. Planeerimisel tuleks arvestada kõik neid asjaolusid, sest need aitavad otsustada, missugust rohetaristut on konkreetsete probleemkohtade lahendamiseks vaja.
Sisu 
